Kuna eelmisel õhtul venis jauramine pikale, ärkasime hommikul üsna hilja. Vaikselt hakkasid kaasa võetud riided otsa saama, nii et otsustasime minna kohaliku pesumajaga lähemat tutvust sobitama. Tüdrukud, kellel oli ilmselt veidi rohkem riideid kaasas, pesupesemise teenuseid ei vajanud ning läksid selle asemel Shinjukusse shoppama.
Pesumaja oli pisike hoone hosteli vahetus läheduses, kus asuvatesse masinatesse piisavas koguses sajajeeniseid sisse visates su riided maagiliselt puhtaks tehti. Kogu operatsioon võttis meil umbes paar tundi aega ning kuna meil oli plaanis juba kuue ajal õhtul uuesti hostelis kokku saada, et laupäeva õhtu puhul kuhugi välja minna, siis me ei viitsinud päeval enam kuhugi kaugele sõita ja veetsime need paar õhtuni jäänud tundi lihtsalt Akibas ringi vaadates.
Hostelisse tagasi jõudnuna seadsime ennast valmis, et kohaliku ööeluga tutvuma minna. Kuna metroo sõidab Tokyos õhtul umbes kaheteistkümneni ja takso pole väga populaarne, käiakse seal pidutsemas eestlaste jaoks harjumatult vara. Tegime nii meiegi ja sõitsime pärast päikese loojumist (umbes seitsme ajal) Roppongi, mis on üks aktiivsema ööeluga linnaosasid Tokyos.
Raudteejaamast väljudes sattusime kohe mingile üsna aktiivsele tänavale, kus palju rahvast ringi siiberdas ja hulk aktiivseid neegreid inimestele lendlehti jagasid ning neid erinevatesse klubidesse kutsusid ("Wanna party tonight, eh?"). Kuna suurem osa seltskonnast klubisse vähemalt esialgu minna ei viitsinud, otsisime mingit baari, kus niisama maha istuda ja õlut juua. Viimaks maandusime hoopis mingis natuke fancys restoranis, kus kõik joogid poole hinnaga olid. Seal me terve õhtu veetsimegi. Viisakusest tellisime natuke süüa ka, mis maitses väga hästi, nii et tellisime kohe natuke veel süüa. Lõpuks nägime ära ka jaapanlaste kõrgtehnoloogilise WC, mille juhtimiseks on rohkem nuppe kui keskmisel telekapuldil. Üsna huvitav oli seal neid arusaamatute kanjidega nuppe klõpsida ja oodata, mis minuga nüüd juhtuma hakkab. Õnneks oli "STOP" nupp piisavalt suur ja punane, sest vahepeal läks istumise all ikka päris kuumaks.
Kuna kell hakkas 12 saama ja meil polnud soovi ööseks linna peale jääda, sõitsime hostelisse tagasi, kus jõime natuke kohalikust poest ostetud umeshud, mis maitses peaaegu sama hästi kui see, mida esimesel õhtul baaris pakuti. Kui see otsa sai, tõid Riho ja Margus poest 2,7-liitrise plastmasspudeliga mingisugust muud kohalikku jooki, millest piisas, et me oma jauramisega lõpuks kõrvaltoas papist seina taga magavaid naabreid häirima hakkasime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar