Pühapäev, 5. august, viies päev Jaapanis

Hommik oli oodatult jälle küllaltki hiline, kuid saime enne lõunat siiski liikuma, et Yoyogi parki ja Harajukusse minna. Enne seda käis üks hosteli töötaja meid veel natuke noomimas, et me eelmisel ööl liiga häälekad olime. Lubasime edaspidi vaiksemalt jaurata.

Yoyogi park on lihtsalt üks suur park Tokyo südames, kus inimesed nädalavahetuseti niisama aega veetmas käivad. Meenutab natuke Hyde Parki Londonis. Ega seal tegelikult eriti midagi vaadata ei olegi, läksime niisama uurima, millega inimesed pühapäevasel päeval pargis tegelevad. Nägime rahvast päikest võtmas, laulmas, tantsimas, võitluskunste harrastamas, näidenditeks proovi tegemas, pesapallilööke treenimas ja Elviseid jäljendamas. Pargist väljudes jõudsime Harajuku sillale, mis pidi pühapäeviti olema lolitade, cosplayerite ja muude enesenäitajate kogunemispaik. Ei tea, kas erakordselt kuuma ilma (umbes 35 kraadi) või millegi muu tõttu, aga nägime sillal kõigest kahte loli, kellest üks oli pealekauba veel mees, nii et polnud mõtet sinna kauemaks jääda ja läksime vaatama hoopis Yoyogi pargi kõrval asuvat Meiji pühamut.

Pühamuni viis läbi tiheda metsa lai jalakäijate tee, mille kohal kõrgusid suured torii väravad. Tee äärde oli ladustatud sadade tünnide kaupa saket ja veini - pidavat pühamu läheduses eriti hea maitse saavutama. Pühamu ise oli suur puitehitiste kompleks, mis nägi jällegi oma peaaegu saja-aastasest vanusest hoolimata välja, nagu see oleks püsti pandud alles eile.

Booze

Pärast pühamu vaatamist läksime Harajukusse, kus meie seltskond jälle osadeks lagunes - Tiiu ja Marion läksid taaskord shoppama, Robin suundus tagasi hostelisse halba enesetunnet ravima (seltsiks Margusele, kes ei viitsinudki seekord välja tulla) ning mina jäin Riho ja Valdariga niisama Harajuku peale töllerdama. Kui ringivahtimisest siiber sai, otsustasime veel korra silla pealt läbi käia, et vaadata, kas sinna on vahepeal rohkem rahvast kogunenud, ja siis koju tagasi sõita, kuid saime tee peal kogemata uuesti kokku Marioni ja Tiiuga, kes juhatasid meid kuskil nurga taga asunud Evangelioni poodi, mis meil kahe silma vahele jäi. Midagi me sealt küll ei ostnud, aga kuna see pood oli pooleldi ka nagu muuseum, siis ringi vaadata oli ikkagi põnev. Passisime vist vähemalt tunnikese seal poes, kui mitte rohkemgi, enne kui hostelisse tagasi läksime.

Õhtul ei viitsinud keegi eriti midagi teha (peale Marguse, kellel lõpuks eluvaim sisse tuli ja kes üksi linna peale taidlema läks), nii et lõpetasime päeva all hosteli baaris internetti tarbides.