Teisipäev, 31. juuli, lend Jaapanisse

Kui ma hommikul varajase transpordi tõttu veidi enne teisi lennujaama jõudsin ja ajaviiteks arvuti sisse lülitasin, istus Riho, kes pidi mõningase ebaõnne ja otsalõppenud piletite tõttu viis tundi enne teisi Moskvasse lendama, juba IRCus ja vingus Sheremetjevo lennujaama nõrga WiFi üle. Vähemalt sain temalt kinnitust, et meie pagas saadetakse Tallinnast otse Tokyosse ja Moskvas mingeid erilisi protseduure läbi elada ei tule. Lisaks õnnestus tal (ma ei tea küll, kuidas ta seda ilma meie piletite ja muude andmeteta teha sai, aga ei hakanud igaks juhuks lähemalt uurima ka) broneerida kogu seltskonnale Moskva-Narita lennuks lähestiku olevad istekohad, et saaksime omavahel juttu ajada ning need üheksa ja pool tundi lendu lõbusamalt mööda saata.

Mõne aja pärast jõudsid kohale ka ülejäänud reisikaaslased ning pärast check-ini ja kiiret söösthüpet Estonian Airi uue Embraeri pardal leidsimegi ennast juba suure Venemaa pealinnast. Vastupidiselt trip.ee foorumi ja mõne tuttava poolt maalitud süngele pildile jättis Sheremetjevo lennujaam üle ootuste hea mulje. Terminal oli avar ja rahvast vähe, kõik protseduurid sujusid valutult ning isegi nuga ei õnnestunud kordagi saada. Passisime seal lennujaamas umbes neli tundi, mille jooksul käisime söömas, mängisime suurel vaibaga kaetud tšillimisalal hommikul Ülemiste keskusest hangitud Sabotöör 2 kaardimängu ning ostsime tax-free poest igaks juhuks kaasa paar odavat Havana Clubi rummi. Mine tea, äkki läheb tarvis.

Moskvast Naritasse lendasime Aerofloti Airbus A333-ga, mis oli võrreldes eelmise lennukiga väga suur, aga hoolimata kitsast jalaruumist siiski üsna mugav ning sisaldas ka iga istme seljatoes olevat meediakeskust, mis kõigil peale igavese ebaõnnesõduri Riho isegi töötas ja mille kaudu sai nautida küllaltki head filmivalikut ning erinevaid algelisi mänge. Kui Estonian Airi lennul pakuti söögiks vaid muffnit, mis minu arvates oli üsna maitsev, kuid mõne isiku väitel roheline ja vastik, siis Aerofloti lennul anti juba korralikumat õhtu- ja hommikusööki. Öö möödus tänu ajahüppele üsna kiiresti, kuid vähemalt minul õnnestus lennu ajal üsna mitmeks tunniks ka silm looja lasta, nii et ei läinudki väga kaua, kuni aknast paistsid juba rohelised Jaapani mäed.

Lend üle Suure Venemaa