Hommikul hääletasime päeva sõnaks "stau", aga täiesti ilma asjata, sest korralikke ummikuid me ei näinudki. Kilomeetreid läbisime aga palju, sest sõitsime Hamburgist Münhenisse.
Päeva jooksul läks ilm soojaks, temperatuur tõusis 33 kraadini välja. Münhenisse jõudsime kuue paiku õhtul. Panime auto aknale Kristjani telefoninumbri, juhuks kui meie suur masin väiksel tänaval kellelegi ette jääb, ja jalutasime ümber nurga, kus pidi asuma meie ööbimiskoht. Seekord ööbisime couchsurfingu kaudu ühe saksa tüübi korteris. Tüüp tuli meile ukse peale vastu, aga unustas oma võtmed tuppa, nii et läksime alla parki ja sobitasime umbes tund aega tutvust, kuni lukuabi kohale jõudis.
Paari minutiga oli uks lahti häkitud ja meie võõrustaja 240 euro võrra vaesemaks tehtud, nii et pääsesime korterisse sisse. Vaatasime üle, et sinna mahume magama küll, ja läksime kõik koos mitmetunnisele linnatuurile. Vahepeal läks palavaks, nii et käisime Piiuga ennas purskkaevus värskendamas. Merilini sammulugeja kogus päevaseks läbisõiduks üle 20 000 sammu.
Münhen - selles linnas võiks elada. Kõigist Saksa linnadest, kus ma käinud olen, tundus see vaieldamatult kõige puhtam ja korralikum, aga kindlasti mitte igav ja korporatiive, vaid lausa vastupidi. Linnas asub kaks suurt ülikooli, nii et tegemist on tõelise tudengilinnaga - nagu Tartu, aga suurem. Raekoja platsil esinesid tänavamuusikud, kes olid suutnud sinna kohale vedada suure tiibklaveri, ja suvalised inimesed hakkasid nende ümber tantsima. Kõikjal võis kohata traditsioonilisi kliete kandvaid neiusid. Kerjuseid oli väga vähe. Jõeäärsel muruplatsil pidasid inimesed piknikku ja jõid õlut nagu Pirogovil. Teises kohas jõe ääres oli üks kärestikuline koht õhtul valgustatud ja inimesed tegelesid seal surfimisega. Väidetavalt pidavat nad seda tegema isegi talvel. Veel üks lahe asi, mida tehakse, on see, et sõidetakse autoga sada kilomeetrit linnast välja, hüpatakse seal jõkke (ilmselt mingi ujuva vahendiga) ja lastakse voolul ennast mõne tunniga linna tagasi kanda. Või hüpatakse jõkke kesklinnas, ujutakse allavoolu ja sõidetakse trammiga tagasi. Trammis keegi pileteid ei kontrolli ja suvel on see täiesti normaalne, kui kõik reisijad on ujumisriietes ja tilguvad. Nagu Asko selle linna kohta ütles - liiga palju lõbu!
Linnas on suured biergartenid (oktoberfesti-linn ikkagi) ja toimub palju traditsioonilisi üritusi. Majad on korralikud ja üürihinnad Saksamaa kõrgeimad, aga palgad pidid samuti parimad olema. Lisaks on linnal ideaalne asukoht. Suved on soojad, aga mitte tapvalt palavad, talvel sajab lund ning Alpidesse on vaid loetud kilomeetrid.
Jalgrattateedega harjumine võttis veidi aega, tahtsime pidevalt kellelegi ette kõndida. Õppisime, et jalakäijafoorid on soovitusliku iseloomuga ja punase tulega võib üle tee minna kas või politseiauto ees (mida meie giid ka demonstreeris).
Jalutasime ringi, kuni varbad villis ja kõht tühi. Päike oli ammu looja jõudnud minna, kui astusime sisse ühte mõnusasse restorani, et proovida Saksa traditsioonilisi toite. Wurstsalat - võta purk hapukurki, vala sealt natuke vedelikku taldriku põhja, lisa üks kurk, pool viilutatud sibulat ja nii palju viilutatud keeduvorsti kui mahub.
Pärast kehakinnitust käisime läbi auto juurest, mida poldudki teisaldatud, võtsime oma magamiskotid ja kuulutasime päeva lõppenuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar