Kirikukellad äratasid meid jälle kell seitse. Peremees tuli meiega hüvasti jätma ja oli kurb, et meil sprotte ei ole. Käisime paavsti kuju juurest läbi ja sõitsime Ljubljanasse. Peremehelt saime kaasa juhised odava parkla leidmiseks kesklinna lähedal ja nende järgi ka talitasime. Selgus, et parkla oli puhta tasuta. Kesklinnas vaatasime turgu, ostsime jäätist ja sõitsime liftiga üles lossi juurde.
Ljubljana tundus pädev linn, aga mitte eriti põnev niisama ringivaatamiseks, nii et jätsime selle seljataha ja sõitsime ära Horvaatiasse. Horvaadid seda Schengeni asja veel päris hästi ei oska, nii et pidime seisma piiril järjekorras ja näitama dokumente.
Võtsime suuna otse vahemere poole, et mere kaldal restoranis istuda ja ennast turistidena tunda. Lõunasöök tuli meil veidi kalane,
aga väga maitsev. Söögiga läks vahemere kombe kohaselt päris kaua, nii et poodi me ei jõudnudki, vaid sõitsime kohe villasse.
Järgmised nädal aega plaanime lebotada pisikeses nelja elanikuga Žudigi külas asuvas villas. Sõitsime maja ette ja kutsusime telefoni teel kohale villaomaniku, kes tutvustas meile maja ja rääkis lühidalt, mida ümbruskonnas leida on.
Sõitsime tema järel kohalikku poodi, sest vaja oli õhtu- ja hommikusööki. Pood oli pisike, aga kõik vajaliku sai kätte. Kaardiga sai maksta ja müüa pakkis ise kõik asjad kilekotti.
Tagasi villasse jõudes oli vaja ennast loomulikult kohe basseini visata. Õhtul grillisime liha ja nautisime veini. Villaomanikult saime veel kingituseks tema ema poolt valmistatud snäkivaagna, pudeli tema isa poolt valmistatud koduveini, teise pudeli mingit kangemat kraami ja pätsi värsket leiba. Homme saame veel tasuta paadireisi ka, nii et pole põhjust teeninduse üle kurta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar