Kõndisime hommikul läbi Pesti poole linnast, vaatasime sünagoogi, basiilikat ja parlamendihoonet. Viimane oli väga muljetavaldav. Tundsime kaasa auvahtkonnale, kes palava ilma mustades riietes kordamööda ühe koha peal seisma või rahvale tsirkust tegema pidid.
 |
| Kristjani uus müts, vol 2 |
Järgmiseks läksime lõksu. TRAP on selline asi, kus sind pannakse mingisse ruumi kinni ja siis sa pead sealt tunni aja jooksul mõistatusi lahendades välja pääsema. Jagasime grupi kaheks erinevaks tiimiks, kes erinevatesse ruumidesse läksid. Mõlemal tiimil õnnestus toast ilma vihjeid küsimata välja pääseda, ühel juhul päris viimasel minutil.
 |
| Things no-one expects |
Ungari rahvustoidu asemel sõime lõunaks sushit. Seejärel käisime kodust läbi ja sõitsime metrooga kuumaveebasseinidesse. Pesuruumid tekitasid nostalgiat - kaks eraldi kraani ja torujupp duši asemel. Basseine oli palju, temperatuurid kõikusid vahemikus 16 kuni 40 kraadi. Natuke oli kahju, et nad veidi kuumemaid temperatuure ei pakkunud (maa alt pidi vesi tulema 73-kraadisena), aga mõnus oli neis basseinides lebotada sellegipoolest.
Õhtul läksime üle jõe Buda poolele. Sõime õhtusööki, milleks seekord oli päris Ungari toit. Kui kõhud täis, ronisime lossimäe otsa ning vaatasime kirikut ja lossi, mis tuledes olid tõeliselt kaunid.
Kui mäele tiir peale tehtud, otsustas osa seltskonnast, et kõnnitud on küllalt ja paras aeg on metrooga koju sõita. Otsustasime Aloga vapramad olla ja teise, kõrgema mäe otsa tsitadelli ja kuninganna Elisabethi kuju vaatama ronida. Mäe otsast avanes vapustav vaade linnale.
Osa teest tuli ronida taskulambi abil, kuna tänavavalgustus ulatus vaid poolde mäkke. Üles oli kogunenud päris palju rahvast - põhiliselt noori, kes tegelesid õllejoomisega.
Tagasi kõndisime jala, sest metroo enam ei sõitnud. Tee peal pakuti meile teenuseid, millest viisakalt keeldusime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar