Suurema osa päevast veetsime Legolandis. Peamiselt tähendas see sõitmist erinevate rollercoasteritega, mis meid märjaks kastsid. Piiule meeldis eriti üks piraadilaevadega atraktsioon, kus sai hoopis teisi inimesi - peamiselt väikeseid lapsi ja nende üli-innukaid isasid - märjaks pritsida.
Atraktsioonide osa oli Legolandis tegelikult üsna väike ja üksinda kindlasti mitte väärt kogu seda hype-i, mis lõbustusparki ümbritseb (või seda, et neil on oma lennuväli). Selle tegi kuhjaga tasa aga Lego minimaailm, mis oli tõeliselt vinge. Näiteks saime uuesti üle vaadata kõik need paigad Kopenhagenis, kus me paar päeva varem jalutasime.
Peale selle oli Legolandis tugevalt esindatud Star Warsi temaatika. Lisaks maailma suurimale legoehitisele, viiest miljonist klotsist tehtud X-Wingile, oli neil pakkuda veel lahedaid stseene erinevatest filmidest.
Kui olime juba peast klotsid, jätsime lõbustuspargi seljataha ja võtsime ette kolmetunnise sõidu Hamburgi. Hea oli taas olla riigis, kus kehtib euroraha ja õlu on odav.
Meie hostel asus Hamburgi kesklinnas punaste laternate tänaval. Parkisime auto esialgu maja ette, aga hostelist öeldi, et ööseks seda sinna jätta pole mõistlik, sest tänavaesine on täis välibaare ja inimesed hakkavad oma õlleklaase meie auto katusel hoiustama. Otsisime siis uue parkimiskoha veidi rahulikumas tänavas. Hostelist saadud soovituste järgi valisime õhtusöögiks mingi türklaste söögikoha, kus toit oli tõepoolest väga hea. Erinevalt peatänava restoranidest pidavat seal sööma ka kohalikud, nii et neil pole seda luksust, et nad saaksid halba toitu teha.
Edasi läksime kohalike vaatamisväärsustega tutvuma. Kuna Roomas tuleb käituda nagu roomlased, oli vaja enne käia läbi poest ja tee peale õlut kaasa osta.
Punaste laternate tänav oli võrreldes Amsterdamiga üsna tagasihoidlik. Peamiselt koosnes see baaridest, kus inimesed õlut jõid, ja temaatilistest poodidest, aga mõnda kahtlaselt kinniste ustega asutust või tänavanurgal seisvat väljakutsuvalt rõivastatud neiut nägime siiski ka.
Jalutasime sadamasse, kus nägime ilusat maja, mille katusel oli kole radar.
Hostelis oli meil penthouse sviit, kuue voodikohaga tuba hoone kõige ülemisel korrusel. Muidu oli kõik tore, ainult WC uks oli pisut kuritahtlik, nii et Merilin veetis natuke aega väiksesse tuppa lukustatuna. Õnneks saime ta sealt lõpuks kätte, nii et saame reisi ikkagi kuuekesi jätkata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar