Ärkasime ja sõitsime paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Zadari linna. Seal kuulasime kalda sisse ehitatud mereoreli muusikat, mis kõlas nagu piinatud delfiinide karjed. Orelit ennast näha ei olnud, see asus rannapromenaadi all.
Võtsime suuna Dubrovniku peale. Eestlaste lemmiklinnast Splitist sõitsime ilma kõrvale vaatamata mööda. Vahepeal pidime korraks Euroopa Liidust väljas käima, sest Dubrovnik on muust Horvaatiast ära lõigatud tükikese Bosniaga.
Erinevalt Schengeni piirist kumbki piirivalvur meie dokumente Euroopa Liidu välispiiril kontrollida ei viitsinud ja meile vibutati lihtsalt head teed.
Dubrovnikus parkisime auto kogemata linna kõige luksuslikuma hotelli parkimismajja ja maksime 4 tunni parkimise eest 35 eurot.
Kõndisime natuke peatänaval ringi ja ostsime halba jäätist. Kuna Dubrovnik on linn, kus filmiti Troonide Mängu, võtsime järgmiseks ette vastavateemalise tuuri, privaatse giidiga ja puha. See oli meil juba eelnevalt ära broneeritud ja ei maksnud üldse palju.
Võtsime suuna Dubrovniku peale. Eestlaste lemmiklinnast Splitist sõitsime ilma kõrvale vaatamata mööda. Vahepeal pidime korraks Euroopa Liidust väljas käima, sest Dubrovnik on muust Horvaatiast ära lõigatud tükikese Bosniaga.
Erinevalt Schengeni piirist kumbki piirivalvur meie dokumente Euroopa Liidu välispiiril kontrollida ei viitsinud ja meile vibutati lihtsalt head teed.
Dubrovnikus parkisime auto kogemata linna kõige luksuslikuma hotelli parkimismajja ja maksime 4 tunni parkimise eest 35 eurot.
Kõndisime natuke peatänaval ringi ja ostsime halba jäätist. Kuna Dubrovnik on linn, kus filmiti Troonide Mängu, võtsime järgmiseks ette vastavateemalise tuuri, privaatse giidiga ja puha. See oli meil juba eelnevalt ära broneeritud ja ei maksnud üldse palju.
Mõningate digitaalsete liialdustega tegi HBO Dubrovnikust King's Landingu. Külastasime erinevaid võttepaiku ja giid näitas meile pilte sarjast, millega saime neid võrrelda. Vahepeal räägiti meile Dubrovniku ajalugu ka. Väga asjalik tuur oli.
Saime teada, et Blackwater Bay on tegelikult üsna väike ja sealsesse põlvekõrgusesse vette Stannise laevastiku vrakid küll ära ei mahuks. Kõndisime mööda Walk of Shame'i radasid, istusime rauast troonil ja nägime ära koha, kus toimus Purple Wedding.
Lõpuks näidati meile ka diivanit, kus lõppes üks seiklusterohke õhtu Peter Dinklage'i jaoks.
Meie ööbimiskohaks oli korter, mis asus vanalinnast paari kilomeetri kaugusel. Sõitsime sinna ja leidsime suhteliselt väikese vaevaga õige koha üles, kuigi hoonel polnud ühtki muud eraldusmärki peale majanumbri. Meid tervitas üks palja kõhuga vanamees, kes rääkis korraga kõiki keeli ja mitte ühtki. Saime temaga käte-jalgade abiga asjad aetud ja seadsime ennast mugavalt sisse. Korter ise oli 90 euro eest täiesti eeskujulik ja mugav.
Mõtlesime, et vanalinna restoranid on kõik kindlasti väga kallid, nii et seadsime õhtusöögi otsingul oma sammud vastassuunas. Kõndisime veidi maad, aga üsna pea saime aru, et selles suunas ei asu üldse eriti midagi. Õnneks viis kohalik ühistransport meid vanalinna lähedale tagasi, kust me pärast väikest tiiru leidsime täiesti mõistliku hinnaklassiga suhteliselt korraliku koha. Horvaatia ei ole väljas söömiseks küll kõige odavam riik, kus ma käinud olen, kuid hinnad on seal siiski üsna head, kui sa just mingit eriti kallist kala ei telli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar